Mullaelustiku tähtsus seisneb selle keskses rollis mulla talitluses ja ökosüsteemi kui terviku toimimises. Mulla bioloogilised omadused väljenduvad mullaelustiku koostises, hulgas ja aktiivsuses.
Orgaanilise aine lagunemis- ja muundumisprotsessid toimuvad mullafauna vahendusel, kuna mullaelustik võimaldab vee ja õhu liikumist mullastruktuuris, reguleerib toitainete ringlust ning ehitab mulda.
Mullaelustiku ehk edafoni grupid on:
- mikrofloora ja -fauna (bakterid, seened, algloomad)
- mesofauna (hooghännalised, valgeliimuklased, ämblikulaadsed)
- makrofauna (hulkjalgsed, molluskid, vihmaussid)
- megafauna (mutid)
Mesofauna mõju seisneb taimsete jäänuste peenestamises ja segamises mulla mineraalosaga, mis kiirendab nende lagunemist.
Vihmaussid pakuvad agroökosüsteemide uurijatele suurt huvi seetõttu, et nad on üks tähtsamaid makrofauna gruppe mullas, kes on mullastruktuuri säilitajad ning ökosüsteemi olulised „insenerid“. Vihmaussid liigutavad osaliselt lagunenud taimejäänused maapinnalt ära, seedivad need läbi, tükeldavad ja transpordivad mullakihtidesse. Kui vihmaussid on lagundatava materjali eelnevalt läbi seedinud, toimub ka mikroobne lagunemine tunduvalt kiiremini. Mikroobid on vihmaussidele ka tähtsaks toiduressursiks.
USA teadlaste katse orgaanilise süsiniku liikumise kohta mullas 2002. aastal näitas, et aneetsiliste vihmaussiliikide olemasolu suurendas sügavamate mullakihtide orgaanilise süsiniku sisaldust.
Lisaks töötlevad mullaloomad taimseid jäänuseid biokeemiliselt oma seedetraktis, rikastades neid mikroflooraga. Mullaloomastiku ekskremendid sisaldavad ka taimedele kättesaadavat lämmastikku ja mineraalaineid ning biogeenset kaltsiiti, mis vähendab mulla happesust ja parandab selle struktuuri. Eriti suur osatähtsus neis protsessides on vihmaussidel. Peale orgaanilise aine lagundamise osaleb mullaelustik ökosüsteemi aineringes ja energiavoos.
Määrav tähtsus muundumisprotsessides on mikroorganismidel, kes osalevad mulla aineringe kõikides etappides. Mulaelustiku koosluse määrab üldjoontes mullatüüp.
Mullaelustik osaleb taimede poolt fotosünteesiga seotud süsiniku ringes läbi orgaanilise aine lagundamise. Mullaorganismid muudavad orgaanilise aine lämmastiku, fosfori ja väävliühendid anorgaanilisteks taimedele kättesaadavateks ioonideks.
Mullaelustiku abil saab hoida kontrolli all haigustekitajaid, mis põhineb konkurentsil toiduressursside ja eluruumi eest. Näiteks vihmausside tegevus loob taimejuurte ümbruses soodsad tingimused kasulike mikroobikoosluste eluks.
MULLAELUSTIK BIONDIKAATORINA
Mikroobide rolliks on mullas toimuvate protsesside vahendamine ja nende suur osakaal aineringes on põhjuseks pidada seda osa mullaelustikust mullas toimuvate muutuste varajaseks ja tundlikuks indikaatoriks. Mulla mikroobide massil on tihe positiivne korrelatsioon mulla orgaanilise süsiniku sisaldusega ja on seetõttu heaks mulla tervise näitajaks, sest mikroobide kiire elutsükli tõttu on muutused palju kiiremad, kui mulla üldsüsiniku sisalduse muutused.
Üks enimlevinud mulla aineringluse aktiivsuse näitajaid on mulla mikroobne hingamine.
Hooghännalised on paiksed ja väheliikuvad, seega sobiv takson lülijalgsete hulgas mulla lokaalse seisundi indikaatoriks. Hooghännaliste bioindikaatorina kasutamise eelis seisneb selles, et nad reageerivad otseselt mullaelustiku bioloogilise mitmekesisuse langusele ja on tundlikud maakasutusviisi suhtes.
Hooghännaliste kui bioindikaatorite eelised:
- hooghännaliste mitmekesisuse mõõde on otseselt seotud mulla kogu bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega
- hooghännalised on kõige tähtsamad tegurid mulla orgaanilise aine lagunemisprotsessis, olles levinud agendiks seeneeostele ja bakteritele ning aidates kaasa seente arenemisele lagunemisprotsessi ajal
- hooghännalised on ühed kõige sagedamini kasutatavaid ökoloogilisi gruppe mulla ökoloogilise hindamise läbiviimisel, kuna nad on väga tundlikud muutuste suhtes maakasutuse praktikates
- osades riikides eksisteerivad andmed, kuna osades seirevõrgustikes neid juba on uuritud
Vihmaussikoosluse omaduste põhjal saab teha järeldusi mulla seisundi kohta, kusjuures olulisimateks indikaatortunnusteks on liikide arv, koosluse ökoloogiline struktuur ja arvukus. Vihmaussid on seotud süsiniku ja lämmastiku ringega, mille funktsioonide kõikumisele on vihmausside biomass heaks indikaatoriks.
Enamasti on vihmausside biomass ja arvukus väärtuslikuks tööriistaks ökosüsteemi selliste mõjutajate hindamiseks, nagu maaviljelusviis, mulla reostus, erinevad põllumajanduslikud sisendid, mulla tallamine jne. Bioindikaatorina on vihmaussid hästi kasutatavad, sest on lihtsalt kogutavad, määratavad ja mõõdetavad.
Mullaelustiku tähtsus
